Kusimused ja vastused

Miks on vaja ühekordsete plasttoodetega tegeleda ELi tasandil?

Ühekordsete plasttoodetega tegelemiseks on mitu põhjust.

  • See on keskkonnaküsimus. Mereprügi on Euroopa üks tõsisemaid probleeme, soodustades merekeskkonna reostamist; lisaks tähendab see lisakulusid ühiskonnale: randade koristamine, turismi vähenemine, potentsiaalsed terviseriskid. See omakorda lisab kulusid nii erasektori kui ka avaliku sektori eelarvetesse. Kuna plasttoodete prahti koguneb palju ja tihtipeale jäävad need jäätmete kogumises tähelepanuta, siis tuleb sellega tegeleda. Hetkel moodustavad ühekordsed plasttooted rohkem kui poole mereprügist.
  • See mõjutab ühtset turgu. Järjest rohkem liikmesriike või kohalikke omavalitsusi võtavad ise samme erinevat tüüpi ühekordsete plasttoodete kasutamise keelustamiseks ning rohujuure tasandil üritatakse vähendada teatud toodete kasutamist. Killustumise oht on täiesti reaalne ja ettevõtted vajavad võrdseid võimalusi.
  • See pakub majanduslikku võimalust. Probleemiga tegelemine tähendab kahjulike ühekordsete plasttoodete asendamist uuenduslike toodetega ja uute ärimudelite tekkimist, näiteks saab rakendada ELi biomajanduse edusamme, luua tagasivõtmise ja ringlussevõtu süsteeme ning pakkuda selle kaudu kohalikele töökohti. Uued õigusaktid pakuvad ühtsel turul selgust ja mastaabisäästu, mis on vajalikud investeerimiseks ja uuendusteks.
  • Kodanikud toetavad seda. ELi kodanikud on probleemist teadlikud ja soovivad lahendusi näha. Viimase Eurobaromeetri küsitluse järgi muretseb 87 % eurooplastest plasti keskkonnamõju üle, 74 % muretseb selle mõju pärast oma tervisele; 94 % arvavad, et toodete disain peaks ringlussevõttu hõlbustama, ning sama paljud arvavad ka, et tootjad ja edasimüüjad peaksid vähendama plastpakendite kasutamist.

Miks tegi komisjon ettepaneku võtta vastu uus mereprügi käsitlev direktiiv?

Rohkem kui 80 % mereprügist moodustab plast. Euroopa Komisjon tegi ettepaneku kehtestada üleeuroopalised eeskirjad, mis on suunatud kümnele Euroopa randadest ja merest kõige enam leitud ühekordsele plasttootele, sealhulgas ka kaotatud ja mahajäetud püügivahendid. Need tooted on probleemi põhiosaks. Koos moodustavad nad 70 % kogu mereprügist.

Selle probleemi lahendamiseks on komisjon pannud lauale tervikliku meetmetepaketi. Ühekordsete plasttoodete direktiiv on lahutamatu osa plastistrateegia laiemast lähenemisviisist ja oluline element ringmajanduse tegevuskavas. Selle ettepanekuga täidab Euroopa oma globaalset kohustust tegeleda Euroopast pärit mereprügiga.

Milline on selle direktiivi mõju mereprügile?

Selle ettepaneku rakendamisel püütakse vähendada kümne enim leitud ühekordse plasttoote prügisse sattumist ja vältida keskkonnakahju, mille kogusumma oleks 2030. aastaks 223 miljardit eurot. Seeläbi ennetatakse 2030. aastaks ka 3,4 miljoni tonni süsinikdioksiidi ekvivalentkoguse teket.

Ettepanekuga kaasneb ka majanduslik kasu; ühekordsete plasttoodete asendamine uuenduslike alternatiividega võib luua kuni 30 000 töökohta ning rakendab ELi teadmisi biomajanduses.

Mis on komisjoni ettepaneku peamised elemendid?

Ettepanek on suunatud otseselt kümnele ELi randadelt enim leitud ühekordsele plasttootele ning mahajäetud, kaotatud ja äravisatud püügivahenditele, mis kõik kokku moodustavad 70 % kogu mereprügist. Ettepanekuga proovitakse tegeleda probleemi algpõhjustega. See tähendab, et vaadatakse, kuidas ettevõtted ja tarbijad tooteid toodavad, levitavad ning kasutavad, kuidas neid käideldakse ja miks osa neist lõpetab rannas, meres või ookeanis.

Ettepanek sisaldab järgmiseid meetmeid.

  • Plastist valmistatud toodete või nende osade tootmise keelamine: plastist vatitikud, söögiriistad, nõud, kõrred, joogisegamistarvikud ja õhupallipulgad – nende tootmisel tuleks hakata kasutama kestlikumaid materjale.
  • Tarbimise vähendamise eesmärgid: liikmesriigid peavad vähendama plastnõude ja -topside kasutamist.
  • Tootjate kohustuste laiendamine: tootjad peavad aitama katta jäätmekäitluse ja koristamisega kaasnevaid kulusid, lisaks rakendama meetmeid, mis aitavad parandada teadlikkust ühekordsete plasttoodete kohta.
  • Kogumise sihtkogused: liikmesriigid peavad 2025. aastaks hakkama koguma 90 % ühekordsetest plastpudelitest, kasutades selleks näiteks pandipakendisüsteemi.
  • Märgistamise nõuded: teatud toodetele tuleb lisada teave selle kohta, kuidas tuleks seda käidelda, milline on toote keskkonnamõju ja milliseid plaste toode sisaldab.
  • Teadlikkust parandavad meetmed: liikmesriikidel on kohustus parandada tarbijate teadlikkust ühekordsete plasttoodete ja püügivahendite kasutamise mõju kohta. Lisaks tuleb tutvustada nende toodete taaskasutamise ja jäätmekäitluse võimalusi.

Ühekordsete plasttoodete direktiivi eelnõu: peamised dokumendid

Mille alusel valiti kõne all olevad tooted?

Ettepanek keskendub kümnele Euroopa randadest kõige enam leitud ühekordsele plasttootele, mis moodustavad 86 % kogu rannas olevast plastprügist ja umbes poole meres olevast plastprügist.

Komisjoni ühisteaduskeskus kogus ja töötles andmeid merestrateegia raamdirektiivi rakendamise raames, tuginedes nelja piirkondliku merekonventsiooni ja mereprügi tehnilise töörühma tööle. Esindava valimi saamiseks uuriti 2016. aastal 17 ELi liikmesriigi 276 randa ja nelja merepiirkonda. 355 671 leitud toodet järjestati vastavalt nende esinemisrohkusele. Teiste tulemustega võrdlemine näitas, et kümne enim leitud toote esinemine on järjepidev nii aastate kui ka erinevate merepiirkondade lõikes.

Millised kümme toodet valiti?

Plasttooted, millele komisjon oma tähelepanu suunab, on järgmised: vatitikud, nõud (sh taldrikud, kõrred ja segamistarvikud), õhupallid ja nende pulgad, toiduanumad, joogitopsid (sh nende kaaned), joogipudelid ja -purgid, sigaretikonid, kilekotid, krõpsupakid ja kommipaberid, niisked salvrätikud ja hügieenitooted, püügivahendid.

Milline on kampaania õiguslik taust?

2015. aastal välja antud ringmajanduse pakett hõlmas ettepanekuid ELi jäätmealaste õigusaktide uuendamiseks. 2017. aasta detsembris jõudsid asutused ühisele kokkuleppele. Uued õigusaktid hõlmavad üldsätteid jäätmete ennetamise ja mereprügi kohta.

16. jaanuaril 2018 võttis komisjon vastu Euroopa strateegia plastide kohta ringmajanduses, milles tunnistatakse mereprügi probleemi jätkumist ja plasti osa selles. Selles tegevuskavas kinnitatakse, et püügivahendite osas hakatakse uurima täiendavaid meetmeid, sh tootja laiendatud vastutus ja/või ladestamise süsteem.

Ühise kalanduspoliitika kontrollimäärus sisaldab meetmeid kadunud püügivahendite otsimiseks ja nendest teatamiseks, samuti on selles välja toodud püügivahendite märgistamise nõue. Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) võimaldab liikmesriikidel pakkuda rahalist tuge mereprügi koristamiseks ja jäätmete kogumiseks mõeldud sadamaehitiste rajamiseks.

Komisjoni 2018. aasta seadusandlik ettepanek sadama vastuvõtuseadmete kohta hõlmab meetmeid, millega tagatakse, et laevadel tekitatud või merel kogutud jäätmed viiakse maale ja käideldakse nõuetekohaselt. Selles viidatakse selgelt komisjoni seisukohale püügivahenditega seotud edasiste meetmete osas. 30. mail 2018 võttis komisjon vastu ettepaneku vaadata üle kalanduse kontrollisüsteem, et parandada kaotatud püügivahenditest teatamise korda (nt aruandluse kehtestamisega) ja nende otsimist.

Kuidas inimesed sellesse ettepanekusse suhtuvad?

Üldsusele teeb muret plasti keskkonnamõju. Eurobaromeetri uuringute kohaselt on eurooplased mures plasttoodete mõju pärast nende tervisele (74 %) ja keskkonnale (87 %).

Dokumentaalfilmid, nagu „A Plastic Ocean“ või BBC „Blue Planet II“ ,on aidanud mõista selle ülemaailmse probleemi tõsidust. 33 % eurooplastest märkisid merereostuse kõige tõsisemaks keskkonnaprobleemiks.

Plastkotidirektiivi rakendamine näitas, et piiravad meetmed saavad anda koheseid tulemusi ja avalikkus võib need omaks võtta. Lisaks selgus, et isegi väikese tasu kehtestamine kilekottidele (ligikaudu 10 senti) võib lühikese ajaga tarbimist oluliselt vähendada. Tänu plastkottide maksustamisele jagati Iirimaa kauplustes 90 % vähem kilekotte. Vähem kilekotte leiti ka randadest: kui 1999. aastal oli keskmine tulemus 18 plastkotti 500 m kohta, siis 2003. aastal leiti neid 5.

2017. aasta detsembrist kuni 2018. aasta veebruarini toimunud avalik arutelu tõi rohkem kui 1 800 vastust ja näitas, et nii laiem üldsus kui ka sidusrühmad näevad vajadust meetmete järele, mis aitaksid lahendada ühekordsete plasttoodetega kaasnevaid probleeme. 98,5 % vastajatest leidsid, et meres olevate ühekordsete plasttoodetega tegelemine on „vajalik“, ja 95 % vastajatest pidasid seda „vajalikuks ja kiireloomuliseks“. Üle 70 % tootjatest ning üle 80 % kaubamärkidest ja ringlussevõtjatest pidasid tegutsemist „vajalikuks ja kiireloomuliseks“. Plastide väärtusahelaga seotud ettevõtetele tuleb tagada ühtsel turul õigus- ja investeerimiskindlus.

Ma toodan ühekordseid plasttooteid. Kas ma pean hakkama tasuma koristamise ja jäätmekäitluse eest?

Laiendatud tootjavastutuse süsteem tähendab, et tootjad peavad hakkama vastutama kasutatavate materjalide eest ning neile rakendub majanduslik ja keskkonnaalane vastutus oma toodete koristamise eest pärast nende äraviskamist. See süsteem toimib juba väga hästi pakendite puhul, kus tootjad on nõustunud panustama. 2018. aasta mais vastu võetud ELi jäätmealaste õigusaktide järgi on laiendatud tootjavastutus kohustuslik mis tahes pakendi puhul. Laiendatud tootjavastutuse süsteem võib tähendada ka prügi koristamisega seotud kulusid.

Tootjatel on kohustus panustada koristamise ja jäätmekäitlusega seotud kulude katmisesse, kuna nende kasutatavad tootmisviisid aitavad kaasa probleemi jätkumisele. Hetkel kaetakse ühekordsete plasttoodete koristamise kulud avaliku sektori eelarvest – mis kokkuvõttes tähendab maksumaksjatelt saadud raha kulutamist –, kuid mereprügi mõjutab tugevalt ka turismi ja kalatööstust.

Mida tähendab see plasti sisaldavate püügivahendite jaoks?

Mahajäetud, kaotatud või äravisatud püügivahendid moodustavad 27 % mereprügist ja selle kogus on üle 11 000 tonni aastas. Püügivahendid on mõeldud kala püüdmiseks ja nad teevad seda ka pärast kaotsi minekut (nn „varikalapüük“), tekitades kahju mereelustikule. Püügivahendites kasutusel oleval plastil on väga kõrge ringlussevõtu tase, kuid praegune ringlussevõtuturg on üsna väike ja seotud kindlate kohtadega.

Ettepaneku eesmärk on sulgeda püügivahendite ring ja kehtestada laiendatud tootjavastutus ka plasti sisaldavatele püügivahenditele. Kui plasti sisaldav püügivahend on tagasi maal, siis peaksid plastosade käitlemisega tegelema tootjad, mitte sadamad. Laiendatud tootjavastutuse süsteem ei hõlma kalureid ega käsitöömeistreid, kes plasti sisaldavaid vahendeid valmistavad.

Kas see ettepanek käsitleb ka mikroplasti probleemi?

Suur osa meie ookeanides olevast mikroplastist satub sinna suuremate plastitükkide purunemise teel, mistõttu aitab plastprügi vähendamine kaasa ka mikroplasti vähendamisele.

Mõned mikroplastid on lisatud toodetele eraldi (nt kosmeetikas, värvides ja puhastusvahendites), mistõttu on komisjon alustanud tööd nende piiramiseks ja palunud Euroopa Kemikaaliametil vaadata läbi piiramise teaduslik alus.

Samuti satub mikroplasti ookeanisse teatud toodete kasutamisel (näiteks tolm, mis tekib rehvide kulumisel ja tekstiilide pesemisel) või toorplasti tootmisel (näiteks plastgraanulite eeltootmisel). Komisjon tegeleb sellist tüüpi reostusega, mõõtes eralduva mikroplasti kogust, nõudes paremat märgistamist ja vajaduse korral regulatiivmeetmete rakendamist ning tõhustades reovee käitlemist.

Kas enne algatuse väljaarendamist konsulteeriti ka avalikkusega?

Jah. Kooskõlas parema reguleerimise nõuetega konsulteeriti ettepaneku ettevalmistusetapis sidusrühmadega, korraldati avalik arutelu ja viidi läbi põhjalikud mõjuhinnangud. 2017. aasta detsembrist kuni 2018. aasta veebruarini toimunud avaliku arutelu käigus leidsid 95 % vastajatest, et ühekordsete plasttoodetega tegelemine on nii vajalik kui ka kiireloomuline, ning 79 % uskusid, et neid meetmeid tuleks rakendada ELi tasandil, et need oleksid võimalikult tõhusad. 70 % tootjatest ja 80 % kaubamärkidest vastasid samuti, et tegutsemine on vajalik ja kiireloomuline. 72 % vastajatest on vähendanud kilekottide kasutamist ja 38 % neist tegid seda eelmisel aastal.

Millised on järgmised sammud seoses ettepanekuga?

Nüüd esitab komisjon ettepanekud Euroopa Parlamendile ja ülemkogule. Komisjon kutsub teisi asutusi käsitlema seda kausta prioriteedina ja edastama eurooplastele käegakatsutavaid tulemusi enne 2019. aasta mais toimuvaid valimisi.

Kellele on ühekordsete plasttoodete kampaania suunatud?

Kampaania on suunatud tarbijatele, kes on teadlikud plastjäätmete ja mereprügi mõjudest. Nad on mures probleemi ulatuse pärast, kuid ei arvesta neid teadmisi veel oma igapäevaste valikute tegemisel. Selle eesmärk on edendada kestlikke alternatiive ning kutsuda inimesi üles tegutsema ja muutma oma suhtumist ühekordsetesse plasttoodetesse.

Kampaania on suunatud kõikidele eurooplastele ja erilist tähelepanu pööratakse järgmistele ELi liikmesriikidele: Bulgaaria, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Poola, Portugal ja Rumeenia. Lisaks ingliskeelsetele materjalidele on materjalid olemas ka ülaltoodud riikide keeltes.

Millal hakatakse kampaaniat ellu viima?

Euroopa Komisjoni ühekordsete plasttoodete kampaania algas 5. juunil 2018, ülemaailmsel keskkonnapäeval, mille tänavuseks teemaks oli plastprügiga võitlemine. Igal nädalal keskendutakse ühele ühekordse plasttoote kategooriale, sealhulgas vatitikud, kilekotid, kohvitopsid ja kaaned, kõrred, nõud, pulgakommid ja kommipaberid ning plastpudelid.