ELi tegevus plasti osas

Taust

Plastil on oluline roll nii meie majanduses kui ka igapäevases elus, kuid viis, kuidas plasttooteid praegu disainitakse, toodetakse, kasutatakse ja käideldakse, kahjustab keskkonda. Ookeanide ja merede reostus kasvab pidevalt, mõjutades negatiivselt ökosüsteeme, elurikkust ja potentsiaalselt ka inimeste tervist. Samal ajal satub väärtuslik materjal, mida saaks uuesti majandusse suunata, äravisatava prügi hulka. Seeläbi jääb realiseerimata ressursitõhusama ja ringmajandusliku lähenemisviisi potentsiaalne kasu nii majandusele kui ka keskkonnale. Samas on vajadus nende probleemidega tegelemiseks ning keskkonnale, majandusele ja ühiskonnale tehtava kahju vähendamiseks laialdaselt tunnustatud.

Kergesti kättesaadav, vastupidav ja ühekordsete toodete juures kasutatav biolagunematu plast moodustab põhiosa mereprügist, põhjustades tihtipeale ka toksilisi ja kahjulikke tagajärgi. Kuna selle kasutamine kasvab iga aastaga, suureneb ka selle mõju. Seda globaalset probleemi tunnistavad mitmed algatused üle maailma, kuid Euroopa kui prügi tootja kannatab selle all.

Lisaks keskkonnakahjule mõjutab merereostus negatiivselt ka turismi, kalandust ja laevatransporti. Näiteks on arvestatud, et mereprügi kahju ELi kalandusele moodustab ELi laevastiku püügi kogukasumist 1–5 %. Prügi ohustab toiduahelaid ja eriti mereande.

ELi tegevus plasti osas

Euroopal on kohustus tegeleda oma osaga ülemaailmsest probleemist. Plastistrateegia abil püüab Euroopa Komisjon arendada edasi ELi liikmesriikides tehtud jõupingutusi mereprügi osas. Probleem on ülemaailmne, kuna prügi liigub meres edasi ja ühest riigist tulnud prügi võib mõjutada teist. See nõuab ühist tegutsemist ning ühtset turgu, kus ettevõtetele kehtivad kõrged keskkonnastandardid ja õiguskindlus.

Euroopa Komisjoni õiguslik algatus mereprügi vähendamiseks on osa laiemast terviklikust lähenemisviisist, mis hõlmab plastistrateegiat, ringmajanduse tegevuskava ja läbivaadatud jäätmealaseid õigusakte.

Ühekordsete plasttoodete direktiivi eelnõu: peamised dokumendid

Plastistrateegias juba käsitletakse toodete disaini, näiteks pakendidirektiivi põhinõuete läbivaatamisega. Kooskõlas läbivaadatud jäätmealaste õigusaktidega pakub strateegia ambitsioonikat lähenemisviisi plastpakendite ringlussevõetavusele. Samuti reageeritakse jõuliselt mikroplasti kasutamisele, mis moodustab suure osa merereostusest. Jäätmete raamdirektiivi ülevaatamisel karmistati selle üldpõhimõtteid ja eesmärke; 2030. aastaks on kehtestatud ambitsioonikad plastpakendi ja olmejäätmete ringlussevõtu eesmärgid; kuid nende saavutamine on võimatu, kui jäätmete tekke vältimiseks ei tehta suuremaid pingutusi.

Ühekordsete plasttoodete õiguslik algatus koondab kõik need disaini, ringlussevõtu ja mikroplastiga seotud meetmed ning liigub ühe sammu edasi. Põhieesmärk on ennetus: mereprügi vähendamine ühekordsete plasttoodete ja püügivahendite osas, nt turupiirangutega ja tootjate rahalise panusega puhastustöösse. Selle tulemusel saavad tõuke uued ärimudelid (taaskasutus), korduvkasutatavate toodete ja alternatiivsete materjalide arendustöö. Olukorras, kus mereprügi jätkuvalt tekib, tähendaks ühekordsete plasttoodete asendamine korduvkasutatavate lahendustega ning looduslike ja töötlemata alternatiivsete materjalide kasutamine väiksemat keskkonnamõju. Algatuse raames tegeletakse ka merre kaotatud püügivahendite probleemiga. Selle põhieesmärk on motiveerida kõikide püügivahendite merelt maale toomist ja parandada nende käitlemist.

Ühekordsete plasttoodete algatus Euroopas on suunatud otseselt kahele peamisele mereprügi allikale: ühekordsed plasttooted ja püügivahendid. Koos moodustavad need 84 % kogu meres olevast plastprügist, nende hulgas ka merekeskkonnale kõige kahjulikumad objektid. Mitte-plastist mereprügi on tavaliselt kas in ertne (kivi) või biolagunev (paber, puit) ja avaldab seega väiksemat keskkonnamõju.

Kümme kõige enam leitud ühekordset plasttoodet moodustavad 86 % randadelt leitud plasttoodetest ja nende arvele langeb ka rohkem kui pool meres olevatest plastjäätmetest. Loend on peaaegu üks-ühele samasugune nagu USAs ja teistes riikides, kus leitakse mereprügi seast samu plasttooteid.

Kaduma läinud või mahajäetud püügivahendid (täpsemalt vesiviljeluse ja kalapüügivahendid), sh võrgud, moodustavad kolmandiku rannalt leitud plastprügist. Mahajäetud, kaotatud või äravisatud püügivahendite hulka kuuluvad näiteks püünised, mõrrad, võrgud ja õngejadad, mis on kas tahtlikult püügipiirkonda mahajäetud või halbade ilmastikutingimuste ning vahendite kasutajate vahel tekkinud konfliktide tõttu kaduma läinud. Oma aja ära elanud ja üle parda visatud püügivahendid (püünised, mõrrad, võrgud, õngejadad) võivad põhjustada mereelanike kinnijäämist või takerdumist („varikalapüük“).

Liikmesriigid on võtmas riiklikke meetmeid ühekordsete plasttoodete kasutamise suhtes. Prantsusmaa keelas plasttopside ja -taldrikute kasutamise, Itaalia ja Prantsusmaa keelasid plastvatitikkude kasutamise ning Ühendkuningriigis ja Brüsselis soovitakse keelustada joogikõrte kasutamine. Teised riigid, nagu Iirimaa ja Portugal, kaaluvad samuti erinevate meetmete rakendamist. EL peab hakkama kohe tegutsema, et erinevad meetmed ei killustaks ühtset turgu. Ettevõtted vajavad võrdseid tingimusi, selgust ja õiguskindlust.

Õiguslik taust

2015. aastal välja antud ringmajanduse pakett hõlmas ettepanekuid ELi jäätmealaste õigusaktide uuendamiseks. 2017. aasta detsembris jõudsid asutused ühisele kokkuleppele. Uued õigusaktid hõlmavad üldsätteid jäätmete ennetamise ja mereprügi kohta.

16. jaanuaril 2018 võttis komisjon vastu Euroopa strateegia plastide kohta ringmajanduses, milles tunnistatakse mereprügi probleemi jätkumist ja plasti osa selles. Selle tegevuskavas kinnitatakse, et püügivahendite osas hakatakse uurima täiendavaid meetmeid, sh tootja laiendatud vastutus ja/või ladestamise süsteem.

Ühise kalanduspoliitika kontrollimäärus sisaldab meetmeid kadunud püügivahendite otsimiseks ja sellest teada andmiseks, samuti on selles välja toodud püügivahendite märgistamise nõue. Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) võimaldab liikmesriikidel pakkuda rahalist tuge mereprügi koristamiseks ja jäätmete kogumiseks mõeldud sadamaehitiste rajamiseks.

Komisjoni 2018. aasta seadusandlik ettepanek sadama vastuvõtuseadmete kohta hõlmab meetmeid, millega tagatakse, et laevadel tekitatud või merel kogutud jäätmed viiakse maale ja neid käideldakse nõuetekohaselt. Selles viidatakse selgelt komisjoni seisukohale püügivahenditega seotud edasiste meetmete osas. 30. mail 2018 võttis komisjon vastu ettepaneku vaadata üle kalanduse kontrollisüsteem, et parandada kaotatud püügivahenditest teatamise korda (nt aruandluse kehtestamisega) ja nende otsimist.

Avalik huvi

Üldsusele teeb muret plasti keskkonnamõju. Eurobaromeetri uuringute kohaselt on eurooplased mures plasttoodete mõju pärast nende tervisele (74 %) ja keskkonnale (87 %).

Dokumentaalfilmid, nagu „A Plastic Ocean“ või BBC „Blue Planet II“, on aidanud mõista selle ülemaailmse probleemi tõsidust. 33 % eurooplastest märkisid merereostuse kõige tõsisemaks keskkonnaprobleemiks.

Plastkotidirektiivi rakendamine näitas, et piiravad meetmed saavad anda koheseid tulemusi ja avalikkus võib need omaks võtta. Lisaks selgus, et isegi väikese tasu kehtestamine kilekottidele (ligikaudu 10 senti) võib lühikese ajaga tarbimist oluliselt vähendada. Tänu plastkottide maksustamisele jagati Iirimaa kauplustes 90 % vähem kilekotte. Vähem kilekotte leiti ka randadest: kui 1999. aastal oli keskmine tulemus 18 plastkotti 500 m kohta, siis 2003. aastal leiti neid 5.

2017. aasta detsembrist kuni 2018. aasta veebruarini toimunud avalik arutelu tõi rohkem kui 1 800 vastust ja näitas, et nii laiem üldsus kui ka sidusrühmad näevad vajadust meetmete järele, mis aitaksid lahendada ühekordsete plasttoodetega kaasnevaid probleeme.

98,5 % vastajatest leidsid, et meres olevate ühekordsete plasttoodetega tegelemine on „vajalik“, ning 95 % vastajatest pidasid seda „vajalikuks ja kiireloomuliseks“. Üle 70 % tootjatest ning üle 80 % kaubamärkidest ja ringlussevõtjatest pidasid tegutsemist „vajalikuks ja kiireloomuliseks“. Plastide väärtusahelaga seotud ettevõtetele tuleb tagada ühtsel turul õigus- ja investeerimiskindlus.

Euroopa Komisjoni teavituskampaania ühekordsete plasttoodete kohta

Hoolimata sellest, et tarbijad tunnistavad probleemi ulatust, ostetakse ja kasutatakse ühekordseid plasttooteid ikka edasi. 2018. aasta ülemaailmse keskkonnapäeva tähistamiseks, mis toimus 5. juunil, käivitas komisjon üleeuroopalise teadlikkust parandava kampaania, mille raames juhitakse tähelepanu tarbijate valikutele ja üksikisikute rollile plast- ja mereprügiga võitlemisel. Kampaania on suunatud ELi tarbijatele, kes mõistavad mereprügiga seotud olukorra tõsidust, kuid ei arvesta seda teadmist veel oma igapäevaste otsuste tegemisel. Eesmärk on edendada kestlikke alternatiive, kutsuda inimesi üles tegutsema ja muutma oma suhtumist ühekordsetesse plasttoodetesse.